Täna otsustasin pärast tööd kooki küpsetada. Tegelikult küpses see plaan mul juba eile, kuna nädalavahetusel Rakveres käies saime Liina käest kuhjaga õunu kaasa. Aga eile mul õnnestus korraks pikali visata ja siis kogemata kombel paar tundi magada. Nii et ärgates oli täielik porikärbse tunne ja ei olnud vähimatki soovi küpsetama asuda. Mis siis ikka, täna pidi ka Kadi mulle külla tulema ja mis võiks olla parem (ja paksustegevam) ühele kallile külalisele pakkuda, kui omatehtud õunakook.
Leidsin netist ka ühe imelise ja imeliselt lihtsa koogiretsepti. Muidu olen eluaeg teinud õunakooki ühe nõukaajast pärit "Vanaema õunakoogi" retspeti järgi. Kuna see igivana kokaraamat on aga Tartus vanemate juures, siis pean leppima uuema aja kraamiga ja netiretseptidega. Kes nüüd retsepti ei viitsi lugeda, siis jätke vahele. Aga seda ma ütlen juba ette, et tulemus tuli vägagi ilus ja viis keele alla.
Retsept ise on järgmine:
500-600 g õunu
150-200 g suhkrut
pisut soola
1kl petipiima või kooresegust hapupiima
180 g jahu (poole koguse asemel võib kasutada kaerahelbeid)
1/2 tl söögisoodat
vormi määrimiseks võid ja riivsaia (võib vabalt vormi lihtsalt õlitada, ei jää midagi kinni)
2 muna
1. Õunad koorida ja lõigata väikesteks tükkideks.
2. Munad vahustada suhkruga, lisada hapupiim, pisut soola, söögisoodaga segatud jahu* ja õunatükid. 3. Tainas panna võiga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud lahtikäivasse koogivormi ja küpsetada keskmise kuumusega ahjus umbes 20-25 minutit.
* Meisterkoka saladus nr. 1 - mina panen alati poole koguse jahu asemel kaerahelbeid - tuleb palju tervislikum
ÕUNAKOOGIKE:
Igatahes tuli see kook nii maitsev, et OJ tellis, et ühe kohe veel teeksin. Ja noh muidugi enne seda olin ka teinud pastat lihapallidega ja soolakurki, mille peale OJ teatas, et see näeb välja ja maitseb nagu restoranisöök. Noh eks ma olen ema toidutegemisoskusest üht-teist kõrva taha pannud ja hea tujuga tulevad ju ikka maitsvad söögid.
Noh veel kooki pidin tegema ka põhjusel, et piim oli üleeilse kuupäevaga ja OJ ei tahtnud kohe üldse, et see raisku läheks, sest homme läheme kodust ära. Ja teinekord on mul kombeks ka enda kallitele töökaaslastele midagi küpsetada, nii et tundub, et homme neil jällegi veab.
Aga kuhu siis homme minek on? Teeme pika nädalavahetuse ja läheme Saaremaale. Aga sellest kirjutan pikemalt juba järgmises postituses.
Nagu mu viimase postituse pealkiri lubas, siis iga lõpp on millegi uue algus. Ja nüüd olen jõudnud sinnamaale, kus tahaksin taaskord algust teha kirjutamise ja blogipidamisega. Seda peamiselt põhjusel, et endal püsiks ka meeles kogu see kirev elu, mis elatud on. Ja tegelikult mulle on alati kirjutada meeldinud:) Inspiratsiooni sain taaskord sellest, et loen ise mitmeid erinevaid blogisid ja olen seal väga vahvaid postitusi lugenud.
Kuna mu sõbrad teavad, et ma ei püsi pudeliski paigal ja kui vähegi võimalik, siis liigun igalpool ringi, siis on tekkinud mälestusi ikka meeletult palju. Oleks ju hea mõne aasta pärast olnule tagasi vaadata ja rõõmsaid mälestusi meenutada:) Kuna igapäevaselt on emotsioone ja uut palju, siis kipub kõik ikka unustuste hõlma vajuma.
Käesolevat blogi pidasin aastal 2010/2011, kui veetsin vahetussemestri välistudengina Lõuna-Hispaanias, Granadas. See elumuutev kogemus tegi must kindlasti selle inimese, kes ma praegusel hetkel olen ja seetõttu leidsingi, et see oleks ainuõige mõte enda blogi just siin jätkata. Ehk siis on võimalus huvilistel täpsemalt lugeda minu põnevast elust Granadas ja minuga juba minevikust rohkem tuttavaks saada:) Aga mis siis ikka, eks hakkan ühest otsast pihta ja vaatan, kuidas sel korral mu armsal blogikesel minema hakkab. Teemasid jagub seinast seina - erinevad reisid, igapäevaelu, kokkamine, ürituste korraldamine, loomad, mõtted elust, motivatsioon jms. You name it, I got it!;)
Ja nüüd tuleb ilmselt minu viimane postitus...või siis mitte? Tuleb tunnistada, et mulle on see kirjutamine täitsa meeldima hakanud. Nii et kes teab, ehk jätkan blogimist... Kuid arvan, et siinne blog jääb ikkagi minu reisiblogiks.... Erasmus finito, teen kokkuvõtte, kas ja miks tasuks Hispaanias elada/õppida/elu nautida. Ilmselt selle küsimuse võite tegelikult kohe ära unustada, et KAS??? Ainuõige vastus on JAH, SI, DA, YES, OUI etc.!!! Aga ühe naise jaoks ongi tegelikult olulisem osata öelda erinevates keeltes "EI":D
Nüüd siis asjad, mida jään igatsema:
1.Päike! Hommikul ärgates paistavad mõnusad päikesekiired tuppa ja kutsuvad välja päevitama. Ja seda isegi veebruarikuus.
Triunfo pargis 10. veebruaril
2.Ülisõbralikud, temperamentsed ja abivalmid inimesed. Näiteks see armas vanapapi, kes meile oma aiast punaseksküpsenud hurmaad tõi, et õige maitse suhu saaksime ja meile enda Monachili kaardi lahkelt ära andis, et me mägedes ära ei eksiks. Neid näiteid on miljoneid.
3.Hilinemine. I think I was born spanish. Hispaanias oli kõigi jaoks täiesti okei kui hilinesid pool tunnikest või tunni. Love it! Minu arust on ka täiesti okei igale poole hiljaks jääda, aga eestlastele vist eriti ei istu see. Õnneks kõik mu sõbrad juba teavad, milline hilineja ma olen ja on isegi ette tulnud, et mulle on meelega öeldud pool tundi varasem aeg, et ma siis õigeks ajaks kohale jõuaksin:D
4. See, et liftis saab naabritega juttu ajada. Ei ole mingit piinlikku vaikust ja üksteise põrnitsemist. Eestlased, VÕTKE EESKUJU!
5.Ülimaitsvad saiakesed, mida müüakse saiakesepoodides, mis lõhnavad lihtsalt imehästi ja maitsevad veelgi paremini. NJÄMM!
6.Pannkoogipühapäevad Granada eestlastega.
7.Sierra Nevada-tõeline suusakuurort kõigest 30 minuti bussisõidu kaugusel, samas kui meri ja beach asub samuti ainult poole tunni kaugusel
8.Speakin spanglish. Minu lemmikkeel maailmas. "Como se fue your exam today?" "What are your plans para esta noche?" Ma arvan, et isegi need kes hispaania keelt ei oska, mõikavad spanglishit.
9.SIESTA – Eestis olles magan ka enamasti keset päeva tunnikese, nii et minu jaoks täielikult perfecto variant! Mina valin Riigikogu valimistel selle, kes kehtestab Eestis siestakorra! PÄRISELT!
10.FIESTAS- peole minnakse kella 2 ajal ja pidu lõppeb 7 ajal hommikul. Esimesel nädalal oli väga harjumatu, kuid sealt edasi läks kõik ainult paremuse poole!
11.Nunnud kutsud loomapoe aknal. Nii tihti kõndisin nendest kutsudest mööda ja jäin seisatama ja jälgisin kui nunnud nad ikka olid. Ja kui nad veel enda kutsikapilguga otsa vaatasid. Kui armas!
12.Sidruni- ja mandariinipuud. Mis saaks parem olla, kui cubalibre sisse otse värskelt korjatud sidrunit lõikuda?!? Ja muidugi olid need ilusad ja värvilisemad kui Eesti kased või vahtrad.
13.Kroketid. Õnneks sain retsepti ka ja juba proovisin neid küpsetada. Täitsa hea tulemus oli=)
14.Comedori lõunad – 3 EURi kolmekäigulise lõuna ja punase veini eest, pole paha! Taaskord ettepanek valimiskandidaatidele: kui minu häält tahate, siis lubage ülikoolidesse sellist sööki nagu Hispaanias. Minu poolthääl on garanteeritud!
15. Minu hispaaniakeeletunnidparima grupiga ning tapade söömine koos meie õppejõuga pärast tunde. Problably the best people in the world. I will never forget "Hay muchas Shawarmas en Calle Pedro Antonio!" Nejo, Konstantin, Andres, Simon, Ott, Espen, Mustafa, Emilio, Michael, Macek, Eva, Dominika, Paulina, Justyna, Kristia, ELIAS!
16.TAPASED! Kaheksajalad, kroketid, tortilla, hamburgerid, kuumad täidetud ahjukartulid, liha, tacod jne. Tellid suvalisest pubist/baarikesest/kohvikust veini, õlu, coca cola või fanta ja tasuta kõhutäis ongi olemas. Muideks tasuta tapased on levinud vaid Granadas ning igal pubil on kohustus neid serveerida. Nii et kui Granadasse satute ja tapastest ilma jääte, siis tehke kurja häält!
17. Mae West- hoolimata sellest, et alguses ma seal kohas ei käinud, sest arvasin et see on mõttetu poshide koht, hakkas see mulle vägaväga meeldima. Eriti veel pühapäeviti, esmaspäeviti ja teisipäeviti, sest siis ei pidanud pileti eest maksma=) Muusika oli lihtsalt super!
Martin Solveig- Hello!
18.Chupiteria69 ja rohkem sõnu ei olegi vaja!
19.Carrefour- parim toidupood parima valikuga! Carrefouri napolitanas con crema, makaronid, pizza, MEREVAIK, värske hakkliha, kotletid...
20.Uhked trepikojad. Trepikotta sisenedes tekkis alati tunne nagu siseneks kuskile viietärnihotelli. Ei anna võrreldagi sellega, kui kunagi elasin Paldiskis ja trepikotta sisse astudes oli kindlalt tunda tugevat kassikusehaisu, krohvi kukkus seinast ja laest ja elektrikapid olid mõlki löödud ja täis soditud. Elagu Hispaania ja ilusad trepad!=)
21.Päikeseloojangud San Nicolase vaateplatvormil. Hea seltskond, väike Sangria, soe õhtupoolik ja pool tundi kuldse päikese vaatemängu...
22.Sangria! Mõnus külm ja jahutav puuviljajook....Kes tahab ise kodus Sangriat teha siis võite julgelt retsepti küsida:P
23.Super hispaaniakeelne muusika. Minu ERASMUSe laulud: Danza kuduro, Verano Azul, Yo no quiero agua jne.
MINU LEMMIK: Verano Azul (Tõlkes:Suve varjupaik) Naeratus tuleb näole=)
ht
24.Botellon. Tuhanded noored kogunevad kaubanduskeskuse parkimisplatsile, kõigil kaasa enda joogid, sihvkad, kummikommid ja hea tuju! Pärast suundub mitmetuhandene rahvamass ühiselt linna vallutama(klubid-pubid). Kevadepoole pidi toimuma ka botellon, kuhu koguneb ligikaudu 30 000 noort. Jah, justnimelt! 30 000!!!
25.See kui Javi üle korteri naeru hakkas lagistama...Tihti ärkasin selle peale, et kuulsin kellegi tugevat naerulaginat. Selle kõige kihvtima "äratuskellahelina helina" autoriks oli loomulikult Javi. Ja ta suutis naerda isegi pool tundi järjest ja see tuli nii siiralt ja südamest, hispaania temperament!=)
26."Forget, forget!" by Javi. Javi oli korteris ainuke, kes eriti inglise keelt ei osanud, kuid ometi saime kõik jutud aetud. Vahepeal, kui ma aru ei saanud, mis Javi ütles tuli sealt õigepea valjuhäälne "Forget, forget!":D
27. Salsa- tants, mis tuleb südamest. Temperament, kuumad rütmid, metsikud pöörded, sensuaalsus...Sõnad, mis minu jaoks iseloomustavad salsat. Lõpuks olime Andresega juba nii prohvid, et teised käisid meie käest abi küsimas:D
28.Puented, tõlkes: sild- kui teisipäeval oli mõni püha, siis võis kindel olla, et ka esmaspäev tehti vabaks. Nii juhtuski tihtipeale, et töönädalast 5 päeva olid pühad ning 2 päeva pidi tööl käima. Tänu sellele saime ka kuus päeva Portugalis käia.Tere tulemast Hispaaniasse!
29.KEBAB! Kebab juustuga, ei palun ärge oliive ja maisi pange...No oliivid juba läksid? Noh, mis siis ikka, nokin need välja...Soovitan soojalt: roosa kebabikoht calle Pedro Antoniol on parim!
30.Kohalik turg- missest et enamus ajast lahkusin sealt peavaluga, sest müüjad karjusid nagu läbi valjuhääldi, kuid sealt leidis igasugust huvitavat ja ilusat ja odavat kraami...Lemmik turuseik pärineb ikka sellest, kui tsikid turule viisin ja Kadi rääkis omastarust müüjaga väga tõsist hispaania keelt "Tahhadostaaväää?" Unustamatud viis minutit:D
31.Ülimaitsev juust! Miks Eesti juust nii hea ja tugeva maitsega ei ole?
32.Erinevad väljendid nagu “Mas o menos”(tõlkes enam-vähem/ nii ja naa) “No pasa nada!”(tõlkes pole hullu/pole midagi) “Soy Erasmus”(tõlkes olen erasmuslane, väljend mida sai igalpool vabanduseks tuua:D) “Ufff”(see on väljend, mis ei vaja tõlkimist, aga seda võib aboluutselt iga kell öelda)
33.Kui fooris põleb punane tuli, astu julgelt üle tee! Hispaanlased õpetavad juba enda 5-6 aastaseid lapsigi punase tulega üle tee minema, kui ühtegi autot ei tule. Aja kokkuhoid missugune=) Aa ja mõningad Hispaania valgusfoorid on äärmiselt naljakad, seal on nimelt mingi mehike peal, kes edasi tatsub, meenutas seda mehikest, kes Gigi D' Agastino videos "The riddle" ringi tatsab.
34.Öösel pärast pidu sööme tortillat(vahepeal läks ka kõrbema, aga maitses ikka sama hästi:D)!
35.Kaks põsemusi, mida kõigile tehakse. Eestis olles hakkan ka kõiki musitama! Mmmmops!
36.Mägedes matkamine. Sõites bussiga paarkümmend minutit linnast välja, olidki juba mägedes ja said matkata, ronida ja mõnsat õhkkonda nautida: Monachil.
37.Pikad padjad. Nii mugavad ja pehmed ja head.
38.Arroz con leche. Ehk siis riisipuding piima ja kaneeliga, mekkis ülihää!
39.See kuidas minu ülinunnud korterikaaslased püüdlikult eesti keelt õppisid . "Head ööd!" "Ma olen söönud!" "Ma olen rõõmus!" "Kallid!" "Musid!" Eesti keel on ju üks raskemaid keeli maailmas, nii et nad olid ikka äärmiselt intelligentsed, sest suutsid ikka päris palju väljendeid selgeks õppida. Koledaid sõnu ma neile ei õpetanud:)
40. Voodis pikutades sai tule ära kustutada, sest kohe voodi kõrval oli lüliti! Niiiii mugav! Eestis ei ole see süsteem just väga levinud, kuid leidub ka erandeid.
41. Mini Cooperite kõrge konsentratsioon linnaliikluses
Plusside nimekirja võiks lõputuks venitada. Et aga ei jääks muljet, et ma olen paratamatu optimist ja näen maailma ainult läbi roosade prillide, siis kirjutan ka asjadest, mida ma ei jää igatsema:
1.SEGADUS! Koguaeg ja igalpool. Näiteks kui hispaanlased teevad süüa, siis nende arust on täiesti normaalne kartulikoored tööpinnale vedelema jätte, sellest ei tasu rääkidagi, mis nõudekuhjad tavaliselt kraanikausis vedelesid.
Selline tore laul nagu Shakira-Loca. Tore oli see täpselt esimesed 25 korda, järgmised 517 korda ei olnud enam üldse nii tore:D
Yo soy loca con mi tigreee, loca-loca-loca!
Äärmiselt pealetükkivad tüübid klubides. Eriti veel alguses arvasid kõik suvalised jorsid, et võivad lihtsalt mu juukseid katsuda, sest ma olen ju blond ja seda ei näe igapäev ja ega mul KINDLASTI midagi selle vastu ei ole. Päris ruttu õppisin killerpilgu ära ja hoidsin rohkem sõpraderingi keskele, et igaüks ligi ei pääseks. Kaval peab olema!
Cartujasse ronimine( 15 minutit järsku mäkketõusu, et kooli saada). Ohh need lõputud mäkketõusud plusskahekümneviiekraadises palavuses.
ÕLI!ÕLI!ÕLI! Igale söögile peab lisama vähemalt pool liitrit õli. Juurvilju peab fritüürima! Kartuleid pead praadima nii, et vähemalt pool panni oleks õli täis. Ja pärast seda kõike tuleb sedasama õli veel taaskasutada. Fuhh!
Jube kõrged klubipiletite hinnad. Piletite hinnad olid 6-10 EURi, alguses maksime koguaeg ja pärast mängisid juba tutvused, nii et ei pidanud enam pileti eest maksma:)
See, et õppejõud loenguid üle lasid. Päris mitmel reedel, kui pidin vaid üheks loenguks kooli minema, valmistasin ennast vaimselt ette, kõmpisin pool tundi ülesmäkke Cartujasse. Ja ainult selleks, et teada saada, et õppejõudu taaskord ei tule. AWESOME!
Tasuta wifi on hispaanlaste jaoks mõiste, mida ei eksisteeri! Aga võib- olla on Eesti infoühiskond mind lihtsalt liiga ära nunnutanud=)
Bürokraatia! Selleks, et postkontoris pakki saata peab kohal käima vähemalt kolm korda ja seejärel veelkord järgmisel päeval tagasi tulema. Et koolist saaks vajalikud dokumendid kätte tuleb käia ühe korra ja siis veel järgmisel päeval kolm korda, sest esimesel päeval ei ole enam koordinaatorit. Teisel päeval oli ta esimest korda eksamil, teist korda kuskil kohvitamas ning kolmandal korral õnnestus ta tabada=)
Klubides suitsetamine- pärast väljaskäimist haisesid nagu tuhatoos, õnneks alates jaanuarist on Hispaanias samuti keelatud avalik suitsetamine.
See, et bussid ei käi graafiku järgi- õnneks oli aga õues piisavalt soe, nii et bussi oodata ei olnud üldse külm
Poes ei ole musta leiba, hapukoort, kaerahelbied, pelmeene, normaalset vorsti/sinki =( Kõige suurem igatsus oli ikkagi leiva järele. aga selle asendasin kiirelt: SAIAGA!
Iga asjaajamise jaoks, mis Eestis saaks tehtud paari tunniga, tuleb siin arvestada vähemalt nädalaga.
13.Papist seinad ja jubeeeee telefoniplärin, kui keegi alt kella lasi. Veebruarikuuks oli mul juba selge, mis kell naaber teiselpool seina öösel norskama hakkab, millal tal laulutuju tuleb. Samuti olin kursis kui inimestel 4 korrust allpool külalised käisid, sest kuulsin nende uksekella. Rääkimata sellest et esimesed kuu aeg jooksin mitu korda uksele, arvates, et keegi tuli, tegelt olid külalised kas alumistel, ülemistel või 3 korrust allpool elavatel naabritel=)
Mina panin nüüd enda plussid ja miinused kirja, edasi jääb igaühe enda otsustada, millal Hispaaniat külastada. Mina soovitan igatahes soojalt. Ei, mitte soojalt vaid hoopis tulikuumalt!!!! Muahhh! It was the best time of my life!!! sain juurde väga palju sõpru üle kogu maailma, ühe väga kihvti keele sain selgeks, palju elukogemust ning positiivseid emotsioone!
Ja lõpetuseks minu esimene selgeksõpitud lause Granadas:
"Esta noche carricoche!"
Sara,Mamen ja Mariin tund aega enne lahkumist.
Tänks Analiale, Javile, Mamenile ja Sarale! Tänu nendele oli mu Erasmus kindlasti 100 korda ägedam, kui see muidu oleks olnud!
Noniinoniinoniii...Eksamid tehtud, päike paistab, tuju hea. Okei noh, tegelikult on lugu nii, et hetkel on küll jube väss peal, aga võtan ennast kokku ja teen ühe blogisissekande ikka rahva tungival nõudmisel...Üritan veel viimaseid päevi kogu seda ümbruskonda siin nautida, et siis miinus kahekümnekraadisesse külma tagasi tulla. Hakkabki Granadas oldud aeg otsa saama. Pool aastat on läinud nigu niuhti, aga siin saadud kogemused, sõbrad ja fiiling jäävad alles elu lõpuni! Viimasel ajal on olnud hästi palju ärasaatmisi ning armsaks saanud inimesed hakkavad järjest Granadast lahkuma ja teada värk, et mulle ei meeldi hüvastijätud, aga samas kellele meeldiks...Lihtsalt üks paratamatu osa sellest Erasmuse värgist. Paar korda olen juba pisaraid ka poetanud. Essat korda siis kui Analia ära Londonisse läks, teist korda siis kui enda asjad pidin kokku pakkima ja kogu kraami enda toa seintelt kokku korjama. NIUTS! Samas olen ikka endiselt positiivne ja tean, et tulen siia veel ükskord tagasi(ehk juba varsti:P) ja armsakssaanud sõpru näen ikka veel kindlasti!=)
Nüüd siis aga viimaste päevade tegemistest. Esmaspäeval käisime korterikaaslastega veel viimast korda kõik koos väljas, sest kolmapäeval pidi Analia ära minema. Selle lõigu pühendaksingi Analiale. Tema esmaspäeva õhtu kujunes järgmiselt: pärast seda kui ta oli tungivalt nõudnud, et me Bailat mängiksime (kuigi pärast esimest Bailamängu vandus ta mulle, et ta ei mängi seda enam MITTE KUNAGI) käisime läbi Chupiteriast, Analia jooksis politsei eest, igal võimalikul hetkel viskas ennast põrandale pikali, tantsis baarileti peal, rääkis ainult inglise keeles - absoluutselt kõigiga, tantsis nagu pöörane jne. Teised korterikaaslased ütlesid, et kunagi oligi Analia selline, aga nüüd ta on tunduvalt maha rahunenud. Aga selline on siis üks minu kõige ägedamatest korterikaaslastest!=)
Kolmapäev hommikul tegin Analiale lehva-lehva, oli kurb. Kolmapäeval oli siis ka minu teine ja ühtlasi ka viimane eksam Hispaanias. Kogu eksam oli hispaania keeles ja megaraske. Kooli jõudsin veits enne eksamit, et garanteerida endale hea istekoht. Saingi täpselt Pepe taha istuma. Pepe rääkis, et Mehhikos on eksamitegemine palju lõbusam. Enne eksamit nimelt pidi mingi ta sõber jumalast närvitsema, lauast kinni hoidma ja seda raputama ja karjuma:D Ja siis kui õppejõud uksest sisse astub hakkavad kõik karjuma, et "Appi!!!" ja suht paanikaosakond läheb lahti. Võib ka nii:D Kolmapäeva õhtul oli meie juures hispaania õhtusöök, mille mu korterikaaslased olid mõnusalt valmistanud - ja nad tegid mu lemmikuid kroketeid ka, sain retsepti endale nii et Eestis üritan raudselt teha neid!=)
Neljapäeval käisime koos Raquelitaga comedoris söömas, tahtsin talle ka näidata, kuidas Hispaania koolisööklas süüa saab. Seekord olid siis menüüs eelroaks pizza ja kroketid värske salatiga, pearoaks kanafilee friteeritud juurviljadega ja magustoiduks banaan. Selle kõige kõrvale sai veel punast veini ja ühe saiakese ka. Ja kogu see maitsev söök oli kõigest 3 EURi. Majandusteaduskonna söökla võiks küll eeskuju võtta:D Pärast seda läksime juba parki päevitama, kus tuli üks eriti nunnu kuldne retriiver meiega mängima ja kaks üldse mitte nunnut Maroko tüüpi, kes meile lõpuks nii pinda käisid, et pidime enda asukohta vahetama. Isegi see ei aidanud, et rääkisime neile, et me oleme Eesti maffiast ja meil on alkoholiprobleemid. Teised eestlased olid päeval Sierra Nevadasse läinud ja õhtul tuli meil ka ekspromtmõte, et reedel liitume nendega.
PARQUE DE TRIUNFO
Mõeldud-tehtud. Reedel kell 10 istusime bussis, mis viis meid Granadast Sierra Nevadasse. Kaasas lumelauad, sööki, hulgaliselt vett, mõnus seltskond ja ootusärevus. Terve bussitee hoidsin silmi kinni, sest ühele poole jäi lihtsalt kuristik ja pärast Gran Canariat ei seedi ma üldse mägedes sõitu. Bussijuht oli aga suht hulljulge, kimas suht suure hooga ja kurve võttis ikka ka mõnuga. Lõpuks jõudsime üles mäkke ja siis oli sellest bussisõidust ikka süda üsna paha. Ühel meist oli isegi nii paha, et nii kui bussiuksest välja sai pani kohe mingi tara äärde jooksu ja näpud kurku, nimesid ma siinkohal ei nimeta...Bussist maha astudes ootasid meid kohe tsurkad, kes üritasid meile päikseprille, mütse ja kindaid maha ärida. Thanks, but no thanks! Lõpuks saime enda lauariided laenutatud, lauad olid ka olemas ja siis hopshops mäele. Üks eriti mõnus ja chill päev oli.
MINU LEMMIKASEND LUMELAUATADES
Neljapäeval olid teised kõrgeima mäe tipust isegi Aafrikat näinud. Sierra Nevada on siis üle 3 km kõrge, selge ilmaga näeb päris kaugele. Reede õhtul toimus Pepe juures minu, Adriana, Ando ja Pepe lahkumispidu. Palju rahvast oli kohale tulnud, tulid Erasmuse algusajad meelde, ja eriti hea meel oli kõiki näha. Teised tsillisid edasi kluppi, aga väsitav päev mäel oli oma jälje jätnud, nii et koju jõudes jäin ilmselt enne magama, kui pea patja puudutas.
RAHEL, OTT, MARIIN
EESTLASED MÄGEDES
NÄOST ÄRA PÕLENUD MANN
KÄRBUSKID
Laupäeval käisime miradoril päikeseloojangut nautimas, õhtul saime hispaania keele grupi omadega kokku, oli jälle äärmiselt meeleolukas õhtu.
SUNSET IN GRANADA
PÜÜDSIME PÄIKSE KINNI
Pühapäeval läks järgmine Eesti chica Kerti ära koju:( Tegime ka enda viimase pannkoogipühapäeva. I'm gonna miss it! Ok kell on juba palju, nii et keeran ära unesid vaatama.
SMILE!=)
Buenas noches!
Ma põimin käed ümber elu Et hoida, mis hoidmist on väärt Pakin kaasa lemmiku lelu Jalutades mööda maailma äärt Ma oma samme ette ei karda... Juhtub kõigiga nii halba kui head Lasen rõõmul end alati kanda Püüdes naeru, mis andestab vead!
Heihopstiiii, olen veel endiselt täie elu ja tervise juures. Viimastel päevadel ei olegi olnud aega enda kallile blogikesele aega pühendada. Viimased kaks päeva käisime pargis õppimas, sest ilm oli superilus! Aga kirjutan siis mõne päeva jooksul pikemalt, sest homme kell 16.00 eksam. Ja seekord siis esimene eksam, mis on täielikult Hispaania keeles. Wish me luck!
Heihooo! Tänaseks on siis jälle kevad Granadasse saabunud. Viimased kaks päeva on päike mõnusalt paitanud ja puud ja lilled õitsevad. Eile näitas varjus 15 kraadi, aga päikse käes oli ikka mõnusalt soe. Hetkel istun oma terrassil ja vaatan, kuidas inimesed all ringi siblivad. Granadas on taaskord näha tänavatel erakordselt palju kohvritega ja segaduses noori- uued erasmuslased on Granadasse lennanud.
KEVAD GRANADAS
Täna oli siis ajalooline päev, kui ma tegin Granada Ülikoolis oma esimese eksami- ingles para marketing. Teine ja ühtlasi ka viimane on juba kolmapäeval. Kuna selle aine põhisisuks oli enda turundusalase inglise keele täiendamine, siis eeldasin, et ka kogu eksam on inglise keeles. Eksamile oli kohale tulnud meeletult palju rahvast, samas kui tundides oli tavaliselt meid umbes 20 ringis, usun et õppejõul oli küll päris suur üllatus tervet aulatäist rahvast nähes. Eksam pidi hakkama kell 4, aga nagu Hispaanias ikka saime kirjutama hakata alles 16.15. Enne algust tuli pikk ja kiire hispaaniakeelne jutt õppejõu poolt, millest Ando sai aru, et küsimused on hispaania keeles. Okooou, veidi paanikat, otsisin enda hispaania-eesti sõnastiku juba välja...Aga õnneks vaatas paberilehelt vastu ikkagi ilus ja puhas inglise keel. Eksami sain suht ruttu tehtud nagu ikka ja tulemused saab alles märtsis. Pärast eksamit tsillisin veel kohalikus pargis. Mugisin banaani, jälgisin kohalikke, kuulasin enda mp3st ülimuhedat muusikat ja võtsin päikest.
MU KODUTEE...
Nagu võite sellest tekstist järeldada, siis hetkel olen peamiselt õppimisega tegelenud. Vahepeal ka mõned filmiõhtud, mis tavaliselt lõppevad tondijuttudega, nii et mul on pärast tükk tegemist, et magama jääda. Teisipäeval oli ka Marili ärasaatmispidu, kust ka korraks läbi hüppasin. Katsusin küll keep smilingut teha, aga ikka sain kommentaare stiilis, et Mariin mis sul täna viga on? Ühesõnaga kui Mariin on tasa ja midagi ei räägi, siis on kohe midagi lahti:D Aga no ma ei tea, kas te olete kunagi üles ärganud sõnumi peale, mille parim sõbranna/sõber saadab, et ei tea,kas teda üldse veel kunagi näen. Kes veel ei tea, siis kolmapäeval möllas Austraalias sajandi suurim torm Yasi - tegemist oli 5. kategooria tormiga. Nii et vahepeal olin paar päeva tegelikult täiesti endast väljas ja mures ja üldse mitte ma ise, kuna Maarja oli täpselt kõige selle keskmes. ÕNNEKS inimohvreid ei olnud ja kõik jäid ellu, kuigi piltide pealt vaadates tunduvad purustused küll ikka päris hullud.
TULLY PÄRAST YASI KÜLASKÄIKU
Nüüd õnneks juba olemine tunduvalt normaalsem, sest Maarja andis elumärki ja no , kes täpsemalt lugeda tahab siis: www.maarjaaustraalia.blogspot.com on üks väga huvitav lugemine. Nüüd siis ootan homset, millal Raquelita uuesti külla tuleb. Mis siis vahepeal veel? Ükspäev käis üks itaalia tüüp meie korterit vaatamas. Keegi peab ju pärast mind siia elama tulema. Ja no hakkasin just kööki koristama, sest vaatasin et jubeeee segadus, kui käis uksekell. Näitasime siis Javiga korteri ette ja tüüp veel kommenteeris, et kui ilus ja puhas meil siin kõik on. Näete siis mis erinevus on eestlaste ja itaallaste vahel. Mis eestlase jaoks tundub jubedalt must on itaallase jaoks ilus ja korras:D
Hoolimata sellest, et õues on nii mõnusalt soe on mu korteris täielik külmkapp, nii et käin enda sulevestikesega toas ringi. Aga külmas pidigi liha värskem säilima:D Ja lõpetuseks veel tore fakt, mille sain teada Hispaania friikartulipakilt. Nagu teate armastavad hispaanlased kõike küpsetada õlis ja kui vähegi võimalus on siis loomulikult fritüüriga. Friikapakil oli kirjas, et ärge siis unustage pärast umbes 12-14 korda fritüüris õli vahetada. Head isu!
Noniii, vahepeal oli väike paus blogikirjutamises minu Eestis viibimise tõttu. Eestis oli igati mõnus ja hea, kuigi tuleb tunnistada, et 3 kuu jooksul suurim uudis oli see, et Lõunakeskuses avati McDonalds ja mis ma veel märkasin, et Cinamoni juures on nüüd pikalt tühjana seisnud söögikohad uuesti avatud. Aga muidu oli üsna same old, kuid samas on ju hea koju tulla, kui tead, et midagi ei ole muutunud:) Nii tore ja hea soe tunne oli jälle kõiki näha.
MINU JÕULUD
Nüüd siis aga olen juba nädalake tagasi Granadas. Seekord ei tulnud ma üksi, vaid võtsin kolm hullu tüdrukut endaga kaasa - Rahel, Annu ja Kadi. Neil tuli eksprompt mõte, et tuleks Hispaaniasse, mõeldud-tehtud ostsime piletid ja asusime siiapoole teele. Kuigi pärast seda kui pidin tagasi Eestisse tulles Milano lennujaamas 15 tundi passima vandusin endale, et ei oota enam kunagi nii kaua lennujaamas, siis kuu aja pärast olin selle jubeduse juba unustanud ja veetsime ikkagi Norras Rygge lennujaamas öö. Soovitan soojalt, seal on Wifi ja isegi külm ei hakanud öösel. Ja hommikul oli eriti meeldiv äratus. Turva tuli seisis kõrvale ja ütles mahedalt "It's time to wake up now..." Palju parem kui pinisev äratuskellahelin igatahes...Panen selle enda heade lennujaamade listi.
MEIE NELJATÄRNI HOTELL OSLO LENNUJAAMAS (Bassein oli puudu, muidu oleks 5 tärni)
Malagasse saabudes paitas meid meeldiv päike ja mõnusalt soe oli. Seal külastasime kohalikku Mäkki ja siis bussiga Granada poole edasi. Granadasse jõudes olin ma ära unustanud, et miskaudu täpsemalt kodu poole liikuma peaks, aga usaldasin sisetunnet( & liiklusmärke) ja pärast tunniajast jalutuskäiku ja chicadega mandariiniraksus käimist jõudsimegi lõpuks kohale. Selleks ajaks olin juba üle 30 tunni reisinud ja enesetunne oli ka vastav- üsna räbal. Lootsin seega et mõni tuttav tänaval vastu ei tule, sest viimane asi, mis veel puudus oli see, et peab kellegagi hispaania keeles rääkima hakkama. Siiski-siiski põrkasime ka mitme sõbraga kokku, täielik Murphy!
MEIE VIIETÄRNI HOTELL GRANADAS (loe: minu tuba)
Mu ülinunnud korterikaaslased olid meile hispaaniapärast toitu teinud, et teised ka proovida saaks. Selleks ajaks kui kohale jõudsime oli enamus aga juba otsas, sest tulime hiljem, aga kohalikku tortillat saime ikka proovida. Ja nii hea meel oli jälle kõiki näha. Neljapäev, reede, laupäev möödusid üsna kiirelt. Laupäeval tegid poisid meile süüa- kanapastat, mis viis keele alla. Loomulikult tutvustasin chicadele ka kohalikke pidusid. But what happens in Granada stays in Granada, nii et polegi sel teemal midagi pikemalt rääkida:D
ANNU, KATS, RAXU, MANNU
Pühapäeval viisin chicad turule. Enne turuleminekut õpetasin neile ka peamise lause selgeks, mida küsida tuleb "Cuanto cuesta?". Turg oli nagu ikka, kõik müüjad kisasid täiel häälel miramiramira uneurouneurouneuro ja see oli tõesti nagu katkikläinud grammofon...Vahepeal pidasid ainult poolesekundilise pausi et õhku tõmmata ja siis jätkus karjumine. Nii et võib arvata, et turult lahkusime taaskord peavaluga. Ja tüdrukud said ka hispaaniakeele veidi selgemaks. Kadi rääkis turul juba päris soravat hispaania keelt, kerge eesti aktsendiga. Nimelt olime siis ühe leti ees, kust Kadi endale just midagi head oli leidnud ja küsis siis minult, et kuule, mis ma ütlema pidingi? Mina küsisin talt vastu, et "Tahad osta vä?" ja selle peale Kadi pööras müüja poole ja teatas kõva selge häälega "Tahhadostaavää?" Meie saime jälle kõva kõhutäie naerda ja müüja ei saanud kohe mitte kui midagi aru. Kadil on ikka annet keelte õppimise peale:D
KÄISIME GETOS
Turul olles saime ka tõelise ime osaliseks - lund hakkas sadama! Ehk siis kätte oli jõudnud talv. Enne meie saabumist oli nädal aega täielik suveilm olnud ja nüüd siis selline üllatus, taaskord Murphy! Palmid & lumi. Muidugi pidime selles lumesajus pool tundi bussi ootama, nii et kojujõudes läks kohe suuremaks ravimiseks. Kuna laupäeval tegid poisid meile süüa olime suure suuga lubanud, et pühapäeval on meie kord pannkooke teha. Selle kasuks et igapühapäevane eestlaste pannkoogipäev toimuks minu juures rääkis ka see fakt, et mul on kodus millegipärast 7 panni. Nende kõigi funktsioonist ma küll veel aru ei ole saanud, aga panustaks sellele, et siis saab nõudepesu võimalikult kaua edasi lükata. Chicad ka imestasid, et kuidas ma hakkama saan siukses segaduses. Ükspäev koristasime kõik koos köögi nii ära, et kõik lausa läikis ja nii hea oli vaadata. Järgmisel päeval ei olnud puhtusest aga loomulikult midagi järel.
PÄRAST KÜLMA JALAVANNIS
Nüüd siis aga tagasi pannkoogiküpsteamise juurde. Turult saabudes tahtsime hirmsasti väikse siesta teha. Ja siestast ärkasime selle peale, et Kerti & Ott astusid tuppa sisse ja ajasid meid üles. Mõne aja pärast lisandusid ka teised eestlased ja hakkasime kõik koos pannakaid küpsetama. Või noh asi nägi rohkem nii välja, et Ott tegi taigna ja Kerti küpsetas:D Tulemus oli aga super ja kõik said pannkookidest kõhu mõnusalt punni:)
Esmaspäeval oli ilm kardinaalselt muutunud. Kätte oli jõudnud taaskord suvi. Käisime linna peal, erinevatel vaateplatvormidel ning vahepeal oli nii palav, et olime lühikeste varrukatega.
KOHALIKUD TAHTSID MEIEGA PILTI TEHA
Tegime väikse Albaycini tiiru, nautisime vaadet Alhambrale ja linnale ja käisime tapaseid söömas. Nii et saime ühe päevaga kõik turistikad ära tehtud ja linnukesed kirja. Esmaspäeva õhtul oli mõnus kodune chill ja tuli tõdeda, et käes on viimane õhtu. Ükskõik kui kaua ma neid tüdrukuid ka ei näe, aga alati kui kokku saame on kõik ikka nagu vanasti. The best things never change!
VAADE LINNALE
Teisipäeval oli kätte jõudnud kevad. Õues oli kevade lõhna ja linnud laulsid igalpool. Tüdrukud tegid veel viimased shopingud, et koju hispaaniapärast kraami kaasa osta ja meeleolu oli juba veits nukker. Käisime Raheliga ka sidruni - ja mandariiniraksus. Tulid vanad head ajad meelde, kui sai Paldiskis õunaraksus käies hobuse eest joostud:D
KÄRBUSKID
Teisipäeva õhtul kell pool2 läks buss Madridi poole, võtsin Oti kaasa ja saatsime minu nunnukesed bussijaama ja jalutasime pärast tagasi. 5 päeva koos kõige ägedamate plikadega läksid ikka meeletult kiiresti. Sai mõnusat kõhulihaste trenni koguaeg, sest nalja oli ja seda oli palju! Ootan juba, millal Tallinna tulen ja siis kindlasti ka teile külla Kärbusk, Kats ja Annu! Seni lepin aga selle ägeda plakatiga, mis te mulle seina peale jätsite:D
Kolmapäeval üllatas Granada mind sügisega. Terve päev sadas vihma. Nii et saingi kõik neli aastaaega nelja päeva jooksul nähtud. Mis siis veel uut? Pärast tagasitulekut on hispaania keel tunduvalt halvemaks läinud, kuna Eestis olles ei saanud ma seda üldse praktiseerida. Samas arvas Javi ikkagi, et ma räägin väga hästi hispaania keelt:D Ja no kui native speaker ikka ütleb, siis pean ju teda uskuma! Täna käisin ka koolis, saime teada, mis teemad eksamisse tulevad ja nägin ka sõpru, keda ammu polnud näinud. Õhtul rääkis Ando head nalja, et tema naabrid olid nende peale kaevanud. Põhjuseks oli see, et öösiti põrgatab keegi palli, tõmbab WCs vett ja prindib ja seega ei saa naabrid allkorrusel magada...Ma ju olen koguaeg rääkinud, et siin on seinad papist, nii et nüüd siis selle kohta ka tõestus. Praegu on kell pool3 öösel ja minu naaber teiseltpoolt seina hakkas taaskord läbi une ümisema. Hispaanias elamise võlud!=)
K.A.R.M.
Täiendan veel veidi enda postitust. Käisin täna enda keelesertifikaadil järgi ja sain tulemuseks 9 punkti 10st, super!=)
TUBLI VIIELINE ÕPILANE MARIIN KEELTEKOOLIS
Ja lõpetuseks ütlen vaid seda: "Ole väga rahulik! Kuuled vä, võta kokku nüüd ennast!":D
Ma põimin käed ümber elu Et hoida, mis hoidmist on väärt Pakin kaasa lemmiku lelu Jalutades mööda maailma äärt Ma oma samme ette ei karda Juhtub kõigiga nii halba kui head Lasen rõõmul end alati kanda Püüdes naeru, mis andestab vead!
